«
»

Järgmised sündmused Sündmuste arhiiv





Ajalugu

 

Kolga oli sajandite jooksul kujunenud üheks Põhja-Eesti suuremaks mõisakompleksiks. Selle mõisa kirjutatud ajaluga algab 13. sajandist, kui taanlased vallutasid Põhja-Eesti ning need alad läänistati kuningas Valdemar II pojale hertsog Kanutile (Knut). Tema omakorda müüs need alad Ojamaa (Gotlandi) saarel asuvale Roma (Gudwall) tsistertslaste kloostrile. Mungad ehitasid endale Kolka konverentsihoone ja teisigi majapidamishooneid. Kloostriperiood kestis Kolgas 1519. aastani. Sellest ajast kuni Liivi sõja alguseni 1558. a vahetas mõis korduvalt omanikke.

1581.a kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga alad oma prantslasest väepealikule Pontus De la Gardiele tema sõjaliste teenete eest. Algab De la Gardiede periood Kolgas. Pontius De la Gartie uppus Narva jõkke 1585. a ja ta on maetud Tallinna Toomkirikus. Kolga mõis läks pärandusena tema pojale Jacob De la Gartiele.

1585. aastast pärineb mõisainventari loetelu, millest selgub, et munkadeaegne hoonestus oli veel alles. Nimetatud on tornisarnane elamu, õlleköök, viljaveski. 1602. a Kolga jõudnud Poola sõjavägi hävitas need ehitised suuremas osas.

1615. a sõitis Hollandi saatkond Kolga kaudu Moskvasse vahendajana Rootsi-Vene rahuläbirääkimistele. Saatkond peatus Kolgas ja selle liikme Antonius Goeterise joonis on vanim piltteave Kolga kohta. Joonisel on näha konvendihoone varemed ja üks väike kõrvalhoone.

Aastatel 1626-1642 ehitas Jacob De la Gardie ajal uus kahekorruseline kivist mõisahoone. Jacobi tütar Christina abiellus Rootsi kindral-admirali ja feldmarssali Gustav Otto Stenbockiga 1658. a. Sellest ajast algab Kolgas Stenbockide periood.

18. sajandi teine pool oli kogu Eesti ja samuti Kolgas mõisamajanduse üleminekuaeg. Suurenes teraviljatoodang, selle alusel laiendati viina põletamist. Sissetulekud suurenesid. Kolgas hakati hoogsalt ehitama. Härrastemaja ehitati ümber. Sellest ajast on seal säilinud vestibüüli väljalõigetega trepil aastaarv 1768 ja tolleaegse omaniku Carl Magnus Stenbocki initsiaalid. 18. sajandi lõpul kujunes välja ka mõisa hoonestus sellisena nagu seda praegu näha võime.

24. juulil 1764. a tegi Tallinna-teel Kolgas peatuse ka Vene keisrinna Katariina II ning vestles siin Carl Magnus Stenbockiga.

19. sajandi algul seoses klassitsistliku stiili võidulepääsuga olid Kolgas järjekordsed ümberehitused. Peahoonet laiendati ja see sai praeguse välisilme. Siseruumide kujundus muutus eriti luksuslikuks. Ühte lossitiiba ehitati uus saal. Ka olemasolev park kujundati inglise metsapargi stiilis ümber arvestades kohalikke puulike ja maastiku omapära. Ümberehituste tulemusena saigi Kolgast üks esinduslikumaid ja ilusamaid mõisakomplekse Eestis.

Kolgast 7 km kaugusele, Tsitresse ehitati mere äärde 19. sajandi lõpuks välja suveresidents, mis oma hoonestusega (eluhooned, salong, teatrimaja, supelmaja) kujunes kõige uhkemaks Eestis. Seal oli ka reisisadamana kasutatav sild, mille ääres veel 1920-ndail aastail peatusid isegi aurulaevad teel Tallinnast Võsule.

Kolga mõisa viimane omanik krahv Gerhard Stenbock suri 1931. a ja pärandas mõisa oma lesele ja tütardele, kes majandasid mõisa 1939. aastani, mil nad siirdusid Rootsi.

Kolga natsionaliseeriti nõukogude võimu poolt 1940. a. Pärast seda algas hoonete lagunemine, sest puudus õige peremees. 1980-ndail aastail alustas seal restaureerimistöid tolleaegne S.M. Kiirovi nim. Kalurikolhoos. Jõuti korda teha endine valitsejamaja ja tallid-tõllakuurid. 

Täna kuulub mõis eraomandisse.